IT blogi - ITSPEA

Käesoleva kursuse teemaks on copyleft ning selle tunnuste määramine. Erinevalt copyright'ist lubab copyleft muuta ning levitada teost või tarkvara järgmiste kasutajate ja autorite jaoks ainult siis, kui tingimusi pole muudetud. Selle ideega tuli esmakordselt avalikkusele Richard Stallman 1984 aastal. Copyleft jaguneb neljaks kategooriaks: Väga tugev (AGPL), tugev (GNU GPL), nõrk (GNU LGPL) ja ilma copyleft'ita litsentsid. Väga tugev (AGPL): Selle litsentsi puhul peab autor välja andma tarkavara samade tingimustega kui oli see algselt välja antud. Selle alla kuuluvad näiteks ,  BerkeleyDB ,  Nextcloud ,  ScyllaDB . Tugev (GNU GPL): GNU GPL on sisuliselt sama, mis on AGPL, kuid omab vähesel määral erinevusi. Näiteks ei pea olema sama litsents, kui tarkvara jagatakse üle kogu võrgu. Näideteks:  Dada Mail ,  GroupServer Nõrk (GNU LGPL): See litsents on mõeldud spetsiifilisematele tarkvaradele eelkõige linkimist ärivaraliste teekidega ( Free Pascal Runtime Libr

Selle nädala teema oli Christian Engström ja Rick Falkvinge " The Case for Copyright Reform " 2. peatükis olevate ettepanekute hindamine. Lühidalt öeldes, on soov autoriõiguseid ning infojagamist leebemaks muuta - mittekaubanduslik jagamine ning kopeerimine legaliseerida. Tooksin välja mõned punktid eelpool mainitu kohta: Lühendada autoriõigust 70 aastalt 20 aastale.  Olen selle väitega täiesti nõus, ning minu arvates võiks see olla isegi 10 aastale.  Autori eluiga + 70 aastat autoriõigust ning lisaks on võimalik seda ka pikendada on tõsiselt absurd. Aastateks seisma jäänud raamatutest, kogumikest jms võivad need näiteks lõpuks hävineda täielikult. Tasuta mittekaubanduslik jagamine Selle punktiga oleksin ma sama palju nõus kui mitte. Kellegiga info või faili jagamine otseühenduses ning samuti ka kellelegi luuletuse saatmine, kopeerides selle kuskilt võiks samuti nimetada kui kellegi loodu kopeerimist ning jagamist kuid see pole kummagile poolele, kelle va

5. nädala teemal on käsitletud Virgina Shea raamatus "Netiquette" välja toodud 10 käsku. Kuigi need käsud on aastast 1994, peab neist enamik siiski paika. Kuna ise pole väga jututubadega, foorumitega ja muu sarnasega väga kokku puutunud, ei ole kursis seal oleva käitumismalliga. Küll aga igapäevaselt veebist uudiseid sirvides, kohtab seal väga palju kommentaare erinevade uudiste kohta. Võiksin julgesti väita, et valdav enamus kritiseerib toimetajate tehtud kirjavigu, rohkem tegelikult ikkagi trükivigu. Seda teemat lugedes pani see mind kohe mõtlema nende inimsete üle, kes teiselpool kuvarit istuvad ning kommentaare kirjutavad. Mis paneb inimesi kirjutama kommentaariks " Kas teil seal toimetuses on idioodid või kirjaoskamatud tööl? Saatke nad kooli tagasi! " stiilis? Selles tsitaadis on rikutud pea kõiki punkte. Nii nagu kirjutas ka Kaido Kikkas kursuse teemas  " Tarzan suurlinnas: võrgusuhtluse eripäradest "  " Trükivigade üle irisevas kirjas on al

4. nädala ITSPEA teema keskendub võrgu- ja infoühiskonnale ning sellega seonduvalt lugesin läbi Pekka Himaneni 2004. aasta raporti Soome Parlamendile , mida järgnevalt analüüsin. Täpsemalt käsitles raport aspekte, mis kaasnevad globaalse infoühiskonnaga. Kuna raport oli kirjutatud milleeniumivahetuse esimestel aastatel, käsitleti selles arengusuundasid ning võimalusi, mis võiks tulevikus teisiti olla ning muutuda. Tegemist oli üpriski huvitava lugemisega infoühiskonna arengusuundadest, aga kohati ka suhteliselt filosoofilise kirjutisega, eelkõige raporti esimese osa puhul. P. Himanen kirjutas, et informatsiooniühiskonna idee seisneb loomingulises ühiskonnas, mille aluseks on suhtlemine. Seejuures ei saa informatsiooniühiskonda pidada uudseks tehnoloogiaks ega eraldiseisvaks ühiskonnaks, vaid võimaluseks ning suunaks, kuidas teha toiminud protsesse teisiti. Selleks, et teha midagi teisiti, peab ühiskond olema võimeline innovatsiooniks ning olema avatud arengule. Sellega seonduva