4. nädal - info ja võrguühiskond

4. nädala ITSPEA teema keskendub võrgu- ja infoühiskonnale ning sellega seonduvalt lugesin läbi Pekka Himaneni 2004. aasta raporti Soome Parlamendile, mida järgnevalt analüüsin. Täpsemalt käsitles raport aspekte, mis kaasnevad globaalse infoühiskonnaga. Kuna raport oli kirjutatud milleeniumivahetuse esimestel aastatel, käsitleti selles arengusuundasid ning võimalusi, mis võiks tulevikus teisiti olla ning muutuda. Tegemist oli üpriski huvitava lugemisega infoühiskonna arengusuundadest, aga kohati ka suhteliselt filosoofilise kirjutisega, eelkõige raporti esimese osa puhul.

P. Himanen kirjutas, et informatsiooniühiskonna idee seisneb loomingulises ühiskonnas, mille aluseks on suhtlemine. Seejuures ei saa informatsiooniühiskonda pidada uudseks tehnoloogiaks ega eraldiseisvaks ühiskonnaks, vaid võimaluseks ning suunaks, kuidas teha toiminud protsesse teisiti. Selleks, et teha midagi teisiti, peab ühiskond olema võimeline innovatsiooniks ning olema avatud arengule. Sellega seonduvalt rõhutas P. Himanen tugevalt heaoluühiskonda kui kõige alust. Eelkõige põimis autor heaoluühiskonna jätkusuutlikkuse infoühiskonna arenguga.

Kui varasemalt peeti normaalseks, et enamus inimese tööst moodustab rutiinne ülesannete kogum ning töötulemus sõltus panustatud ajast, siis tänapäeval on see muutunud. Sama aspekti analüüsib ka P. Himanen ning sellekohane analüüs on väga tõene. Varasemalt kehtinud tööeetika justkui eeldas, et inimese kohustus oli teatud ülesandeid täita ning seejuures peeti mõistlikuks, et nö kannatamine muudab isiku iseloomu tugevamaks. Infoühiskonnas on aga teisiti ning töö sõltub suuresti isiku loomingulisest. Isegi kui töö oli varasemalt vastumeelt, olid inimesed oma positsioonil ning tegid sama tööd mitukümmend aastat. Tänapäeval on noored teist meelt - kui pakutav töö neile ei sobi ning tundub lihtsalt närune kohustus täita teatud ülesandeid, tundmata kirge töö vastu, ei eelistata seesugusel ametikohal jätkata ning leitakse uus töökoht, mis võimaldab olla ka loominguline. P. Himanen konstateeris, et ükskõik mida  me teeme, me teeme seda kõige paremini siis, kui me selle vastu kirge tunneme. Selles osas on tema mõttekäik väga täpne ning samas suunas on liikunud ka tänapäevane arusaam.

Innovaatilised ettevõtted on jõudnud olukorrani, tunnistades arusaamist, et isiku kirglik suhe oma tööga võimaldab inimesel paremini oma tööülesandeid täita ning seejuures olla produktiivsem. Samas inimesed, kes on oma tööst väsinud ning pidevalt stressis, ei ole võimelised nii häid tulemusi saavutama. Kui töö pakub rahuldust, on töötaja rahulolev ja õnnelik ning vallandab endas maksimaalse potentsiaali, olles ettevõttele maksimaalselt efektiivne ning andes oma panuse ettevõtte edule.

Vaadeldes ainuüksi ettevõtte enda kasumi suurenemist tänu rahulolevatele töötajatele, suurendab see ka ühiskonna rahulolemust üldiselt ning inimeste soovi tööd teha. See on aga heaoluühiskonna jaoks ülioluline, kuna heaoluühiskonna rahastamine sõltub kõrgest tööhõivest. Kuna toimub rahvastiku vananemine, on heaoluühiskonna toimimist keeruline rahastada ning seega peab riigi tasandil läbi innovatsiooni võimaldama teisi lähenemisviise, mida varasemalt praktiseeriti.

Tööhõive suurendamise all ei saa silmas pidada tööl kiirustamist või töötajate survestamist, kuna inimesed on juba niigi tööülesannetega ülekoormatud. Selleks tuleb hoopis tööd kombineerida tehnoloogia pakutavate võimalustega. Käesoleval hetkel on seda hästi rakendatud, kasutatakse protsesside automatiseerimist ning interneti arenguga kaasnenud võimalusi. Tänapäeval liigutakse selles suunas, et võimaldatakse paindlikumat tööaega ning kodus töötamist. Paraku ei ole see üldine trend, vaid pigem teatud valdkondades, kus töötajaid on tarvis motiveerida. Mitmed IT-ettevõtted võimaldavad enda töötajatele väga mitmekesiseid soodustusi ja võimalusi (lisamugavused tööl, treeningute võimaldamine jms), garanteerides töötajate rahulolu ning panustades sellele, et valitakse just x ettevõte, kuna IT-sektoris valitseb jätkuv spetsialistide puudus. Selline lähenemine annab inimestele rahuldava sotsiaalse elu - nad saavad rohkem aega perega veeta ning teha teatud eraelulisi toiminguid siis, kui on tarvis. Paraku juhul, kui teatud valdkondades on inimesed ülekoormatud ning neil napib aega pere ning sõpradega koosviibimisteks, on neis olukordades täheldatud ka rohkem laste vaimseid probleeme, kuna vanematel on vähe aega oma perega kvaliteetaja veetmiseks.

Lisaks survestab rutiinne töö ka inimeste üleüldist füüsilist tervist, töötamine konstantsetes sundasendites teeb karuteene kogu ülejäänud eluks. Suures pildis mõjutab see ka ühiskonna heaolukulusid. Riik peab seejuures panustama rohkem tervishoidu, kuna stress ning kehvad töötingimused tingivad ka viletsa tervise. Ettevõtted on liikunud selles suunas, et võimaldada töötajatele tasuta treeninguid ning treeningud on toodud ka ettevõtetesse kohapeale. Eestis tegutseb ka üks vinge naisterahvas FirmaFitnessi all, kes pakub ettevõtetele teenust, mille käigus tööpäeva sees tehakse üheskoos turgutavaid liigutusi, parandades seega inimeste heaolu. Selline innovaatiline mõtlemine ning teenuse arendamine tuleneb eelkõige sellest, et rahuloleval inimesel on võime nö kastist välja mõelda ning luua tänapäeva ühiskonnas uudseid lahendusi.

Täiendavalt töötamisele, on infoühiskonnaga kaasnev ka elukestev õpe. Kuna globaalses ühiskonnas toimub pidev ränne ning inimeste sisse- ja väljavool, on oluline säilitada spetsialistide tasakaal. Käesoleval hetkel on välisüliõpilased juba üpriski tavaline nähtus, ühest riigist minnakse õppima teise riiki. Kuna suures osas pöörduvad inimesed tagasi kodumaale, on P. Himanen on välja pakkunud variandi, et lõpetanud üliõpilastele pakkuda kohe erialast tööd ning võimaldada seejuures ühiskonnal paremini põimuda ning tasakaalustada teatud spetsialistide puudust. Selline liikumine on oluline globaalses maailmas ning töötajaid ei saa ka takistada kasutamast kapitali vaba liikumise võimalust, mille tagab Euroopa Liit ühe vabadusena neljast põhivabadusest (kaupade, teenuste, kapitali ja inimeste vaba liikumine). P. Himaneni idee selles osas on õiges suunas, aga sellisel kujul ei ole tema mõte tänapäeval vähemasti Eestis otseselt realiseerunud.

Kuna heaoluühiskond hõlmab ka üleüldiselt inimeste võrdust ning teistega arvestamist, on oluline kombineerida infoühiskonna areng heaoluühiskonnaga. Infoühiskonna areng võimaldab ettevõtete tegevust hajutada erinevate riikide vahel ning seejuures võimaldab vaesematel riikidel oma majandust edendada. Lisaks võimaldab globaalselt arenenud infoühiskond mõista mujal maailmas toimuvat ning abistada vaeseid riikde või abivajavaid inimesi (nt Süüria kriis ning massiline põgenike vool Euroopasse).

Kokkuvõttes on P. Himaneni nägemus ning raport üldiselt koostatud õiges suunas ning ühiskonna arengut on analüüsitud innovaatiliselt. Üpriski mitmed autori tähelepanekud on läinud täppi, eelkõige viis, kuidas inimesed soovivad töötada ning millises suunas tuleks liikuda. Kuna käesoleva blogi autori meelest oli see huvitavaim osa raportist, analüüsiti just seda külge kõige enam.

Arvustuses on tuginetud P. Himaneni raportile, mis on kättesaadaval alljärgneval veebileheküljel: 

https://www.eduskunta.fi/FI/tietoaeduskunnasta/julkaisut/Documents/tuvje_1+2004.pdf.