Copyleft - teistmoodi copyright

Käesoleva kursuse teemaks on copyleft ning selle tunnuste määramine. Erinevalt copyright'ist lubab copyleft muuta ning levitada teost või tarkvara järgmiste kasutajate ja autorite jaoks ainult siis, kui tingimusi pole muudetud. Selle ideega tuli esmakordselt avalikkusele Richard Stallman 1984 aastal.

Copyleft jaguneb neljaks kategooriaks: Väga tugev (AGPL), tugev (GNU GPL), nõrk (GNU LGPL) ja ilma copyleft'ita litsentsid.

Väga tugev (AGPL):

Selle litsentsi puhul peab autor välja andma tarkavara samade tingimustega kui oli see algselt välja antud. Selle alla kuuluvad näiteks , BerkeleyDBNextcloudScyllaDB.

Tugev (GNU GPL):

GNU GPL on sisuliselt sama, mis on AGPL, kuid omab vähesel määral erinevusi. Näiteks ei pea olema sama litsents, kui tarkvara jagatakse üle kogu võrgu.
Näideteks: Dada MailGroupServer

Nõrk (GNU LGPL):

See litsents on mõeldud spetsiifilisematele tarkvaradele eelkõige linkimist ärivaraliste teekidega (Free Pascal Runtime LibraryVLC media player7-Zip, Mozilla Avalik Litsents).

Mitte copyleft litsents: 


Täielikult vaba litsents mille puhul võivad kõik endale vastavad muudatused teha ning ka ärilisel eesmärgil kasutada. Kasutajale ning muudatuste autorile piiranguid ei ole.
Näiteks Apache, MIT, X11, BSD




Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

11. nädal - Arendus- ja ärimudelid

14. nädal - Andmeturveː tehnoloogia, koolitus ja reeglid

12. nädal - Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus